Töötajate kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamist veab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Rutt Lumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kutsereformigrupi koordinaator

Nii nagu Eesti konkurentsivõimelisus rahvusvahelises majanduses sõltub inimressursist, on ettevõtja edukus sõltuv tema töötajate kvalifitseeritusest. Eduka ettevõtja jaoks on üles kerkinud rida probleeme:

• Kuidas hinnata töötajate kvalifikatsiooni nii edasiarendamise kui töölevõtmise eesmärgil?
• Mille alusel planeerida töötajate teadmiste ja oskuste arendamist ja hinnata koolituse otstarbekust?
• Kuidas motiveerida töötajaid pidevale enesearendamisele ja -täiustamisele?
• Kuidas olla kindel, et vastavat tunnistust omava töötaja teadmised ja oskused on tänapäeva nõudmiste tasemel?

Inimressursi seisundit hinnata ja planeerida aitab arenenud maades kutsealade register, mille juurde kuuluvad igale kutsele esitatavate nõuete loendid, kutsekvalifikatsiooni hindamise ja omistamise kord ning tingimused. Eestis selline süsteem seni puudus. Kvalifikatsiooniomistamine kutseõppeasutuste poolt on lõpetatud. Paljudel juhtudel ei vasta kutsehariduse sisu tegelikele tööturu nõudmistele. Tööjõu kvalifikatsiooniprobleemid pole ainult koolitajate, vaid nii riigi, tööandja kui töövõtja ühine mure.

1997.a. algul valmis koostöös erinevate tööandjate/töötajate ühenduste, kutseliitude ning ministeeriumidega kontseptsioon ja kokkulepped töötajate kutsekvalifikatsioonisüsteemi loomiseks.

Kokkulepete saavutamiseks tööturu erinevate osapoolte vahel kutsekvalifikatsiooni- ja kutseomistamise osas moodustatakse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juurde kutsenõukogud.

Kutsenõukogu on vastava majandusvaldkonna registreeritud tööandjate/töövõtjate ühenduste, kutse- ja erialaliitude ning asjaomaste ministeeriumide volitatud esindajate koostööorgan kutsekvalifikatsiooni- ja kutseomistamise süsteemi väljatöötamiseks ning tööturu nõuete/ vajaduste ja kutsehariduse vastavusse viimiseks.

Käesolevaks ajaks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel moodustatud 8 majandusvaldkonna kutsenõukogu:

• Ehitus;
• Finantsvahendus-äriteenindus;
• Teenindus;
• Metsatööstus;
• Tervishoid ja sotsiaaltöö;
• Ilu- ja isikuteenindus;
• Kergetööstus;
• Metalli-, masina- ja aparaaditööstus.

Käivitamisel on: toiduainetööstus ja põllumajandus; transport, logistika ja side; energeetika,- mäe- ja keemiatööstuse ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni kutsenõukogude töö.

Kutsenõukogude poolt kinnitatud kutsestandardid üksi ei taga veel seda, et meil saaks olema konkurentsivõimeline tööjõud. Kutsenõukogu pädevusse kuulub ka ettepanekute tegemine koolituse muutmiseks tööturu nõuetele vastavaks, selleks et koolitada just neid kutsealasid, mida kaasaja muutused vajavad. Üheks selliseks positiivseks näiteks on hambaarsti abide koolitamise alustamine. Kutsenõukogu otsuse alusel esitas haridusministeerium riikliku tellimuse Tervishoiukoolile “Dentes” hambaarsti abide koolitamiseks nii Tallinnas kui Tartus.

Käesoleva aasta tegevuskava näeb ette töö laienemise kõikide majandustegevusvaldkondade katmiseks. Töötatakse kutseomistamise süsteemi väljaarendamise ning esimeste konkreetsete pretsedentideni jõudmiseni rahvusvahelise vastastikuse tunnustamise osas.

Käesoleva aasta maikuus toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas esimeste kutsetunnistuste pidulik kätteandmine kinnisvara valdkonna kutsete esindajatele. Esimese kutseomistamise pretsedendi loomise alusel kavandatakse välja töötada ka teiste kutsete töötajate kvalifikatsiooni hindamise ja kutseomistamise protseduurid, tingimused ning kord.

Kutsereformi edukus sõltub eelkõige sellest, kui efektiivselt kaubanduskoda suudab kutsenõukogude tööd koordineerida ja tööle rakendada. Oluline on siinjuures kõikide osapoolte, nii riigi, tööandja kui ka töövõtja ühine koostöö ühise eesmärgi nimel.