Hammas Üldinfo Arhiiv
Tellimine Otsing Lingikogu
Avaleht Hammas 2000-1 (märts)
SELLES NUMBRIS
Eesti hambaravialast Statistikat
Hambaravi profülaktika Rootsi moodi 
Kuidas osta digitaalset radiograafiat
Hambakaitse ennetab vigastusi
Hambaarstide teadmised kõrgtehnoloogiast kasvavad
Kullast silla asemel kasutati klaasfiibriga tugevdatud silda
Hiv nakkusega patsiendi ravimisest keeldumise põhjused
HIV-nakkusega patsiendi raviplaan ja edasine hoolitsemine
Olulised aspektid kaasaegsete hambaravimaterjalide kasutamisel - 1. osa
KÕIK NUMBRID
Hammas 2006-1 (märts)
Hammas 2005-3 (detsember)
Hammas 2005-1/2 (august)
Hammas 2004-3 (detsember)
Hammas 2004-2 (august)
Hammas 2004-1 (märts)
Hammas 2003-2 (detsember)
Hammas 2003-1 (märts)
Hammas 2002-3 (detsember)
Hammas 2002-2 (august)
Hammas 2002-1 (märts)
Hammas 2001-2 (detsember)
Hammas 2001-1 (märts)
Hammas 2000-4 (detsember)
Hammas 2000-3 (august)
Hammas 2000-2 (mai)
Hammas 2000-1 (märts) 
Hammas 1999-4 (detsember)
Hammas 1999-3 (august)
Hammas 1999-2 (mai)
Hammas 1999-1 (märts)

Hambaravi profülaktika Rootsi moodi

Reet Palm, hambaarst (Göteborg, Rootsi)

Eelmises ajakirja "Hammas" numbris (4/99) kirjeldas Reet Palm Rootsi hambaravi korralduse üldist seisu. Seekord avaldame tema kliinikus välja töötatud profülaktika kava. (Toim)

Rootsis on igal kliinikul võimalik kujundada oma profülaktikasüsteem. Meie süsteemi on peamiselt koostanud ja välja töötanud kaks suuhügienisti, kolm profülaktika õde ning hambaarst, kellel ei ole pedodontia eriväljaõpet, kuid kes töötab põhiliselt lastega ning on hästi tuntud ja austatud kursuste pidaja Rootsis.

Lapsed jagame esialgu vanuse järgi kolme rühma: 3-6 a, 7-11 a ning 12-19 a. Siis jagame nad igas rühmas 3 ohugruppi sõltuvalt kaarieseohust (vanemate laste korral ka parodontiidi ohu järgi). Gruppidesse määramise aluseks on olukorra muutus viimase visiidiga võrreldes. Muidugi tuleb kaaluda ka teisi tegureid (õed/vennad ja nende hammaste staatus, haigused, ravimid jne.)

Grupid:

OHUGRUPP 1: Maksimaalselt on aasta jooksul juurde tulnud 1 algava kaariesega auk.

OHUGRUPP 2: Maksimaalselt on tekkinud 1 arenenud kaariesega auk ning mitu uut algava kaariesega auku või on vanad augud suurenenud.

OHUGRUPP 3: Mitu uut arenenud ja algava kaariesega auku või on vanad augud suurenenud.

3-6 aastased

Ohugrupp
(kaariese oht)
I
madal kaariese oht
II
teatud kaariese oht
III
suur kaariese oht
diagnoos edasiarenenud (märgatav) kaaries 0 1-2 oklus.
1-2 aproks.
üle 3 oklus.
üle 1 aproks.
algav kaaries 0 0-2 oklus. mitu, sh esihammastes
profülaktiline tegutsemine Üldine info toitumise ja kaariese kohta ning hammaste harjamine koos vanemaga (fluori sisaldava hambapastaga) jah jah jah
Fluori lisamine (tabletid, loputusveed, nätsud jne) vajadusel (mineral. defektide korral) vajadusel vajadusel
Lisaprofülaktika oklusaalsete aukude korral ei ei F-lakk 3x nädalas, 2 korral aastas
Lisaprofülaktika aproksimaalsete aukude korral ei ei F-lakk 4x aastas, kloorheksidiiniga puhast. 4x aastas
Kutsuda visiidile 1 kord aastas min 1 kord aastas min 1 kord aastas

 

7-11 aastased

OHUGRUPP I

Olukord: 0 edasiarenenud auku, progresseeruvat kaariest pole. Esinevad üksikud plommitud piimahambad, mis näitavad, et kaariese oht ei ole suur.

Põhiprofülaktika: Hammaste harjamise instruktsioon võimalusel koos vanemaga kasutades fluori sisaldavat pastat. Kaalutleda fluori lisamist. Kutsuda visiidile üks kord aastas.

Ohugruppide II ja III faktorid:

Arenenud augud jäävhammastes. Edasiarenenud augud piimahammastes, millel on märgata aktiivne kaariese edasiminek. Suurenevad augud nii piima- kui jäävhammastes. Mitu plommitud piimahammast, mille plommide paigutus näitab kaariese ohtu/ aktiviseerumist. Peale nende faktorite kaalumist teeme (mitte alati) sülje puhvervõime testi, mille põhjal eraldame patsiendid kahte gruppi: normaalse puhverdusvõimega jäävad ohugruppi II ja madala puhverdusega ohugruppi III.

 

OHUGRUPP II

Põhiprofülaktika patsiendile: Toitumise-kaariese info. Hammaste harjamise instruktsioon võimalusel koos vanemaga kasutades fluori sisaldavat pastat. Kaalutleda fluori lisamist.

Lisaprofülaktika patsiendile: Soovitada fluori sisaldavat nätsu närida peale sööki. Individuaalselt valitud kaariesekontrollid aasta jooksul.

 

OHUGRUPP III

Põhiprofülaktika patsiendile: Toitumise-kaariese info. Hammaste harjamise instruktsioon võimalusel koos vanema/vanematega kasutades fluori sisaldavat pastat.

Lisaprofülaktika patsiendile: Soovitada fluori sisaldavat nätsu närida peale sööki. Kaariesekontroll iga 3 kuu tagant. Kloorheksidiini geeliga "lusikad" 3 korda 5 minutit, 2 päeva järjest, 3-4 korda aastas.

 

12-19 aastased

OHUGRUPP I

Olukord: 0 arenenud auku, progresseeruvat kaariest pole. Esinevad üksikud plommitud hambad, mis näitavad, et kaariese oht ei ole suur.

Põhiprofülaktika: Hammaste harjamise instruktsioon kasutades fluori sisaldavat pastat. Kaalutleda fluori lisamist. Kutsuda visiidile kord aastas.

Sarnaselt 7-11 aastastega, jaotame sülje puhvertesti põhjal patsiendid kaheks: normaalsed gruppi II ja madala puhverdusega ohugruppi III.

Ohugruppide II ja III faktorid: Ilmsed augud jäävhammastes. Progresseeruva kaariesega augud jäävhammastes. Mitu plommitud hammast, mille plommide paigutus näitab kaariese ohtu/ aktiviseerumist.

 

OHUGRUPP II

Põhi- ja lisaprofülaktika: Sama, mis 7-11 aastaste II grupil.

OHUGRUPP III

Põhi- ja lisaprofülaktika: Sama, mis 7-11 aastaste III grupil.


Väljaandjad: EHTL ja EHL