![]() |
| ||
Avaleht Hammas 2000-1 (märts) | |
![]() ![]() ![]() | Kuidas osta digitaalset radiograafiatJohn J. Jameson, DDS (Wynnewood, USA) Mida teha enne ostmistPidage meeles, et Teie kaastöölised mängivad tähtsat rolli selle tehnoloogia kaasamisel teie igapäevatöö diagnostikasse ja raviprotseduuridesse. Oma eesmärkide seadmisel lähtuge alltoodud kaalutlustest. Kui ka teie kuulute selle kasvava arvu hambaarstide hulka, kes kavatsevad järgmise tehnoloogiana soetada digitaalset radiograafiat, siis olete kokku puutunud ilmselt hulga küsimustega: Millist süsteemi valida? Kui palju selle eest tuleb maksta? Kui kiiresti see end ära tasub? jne Kuid enne veel, kui te toote uue tehnika oma asutusse, on sama oluline läbi mõelda, kuidas uus tehnika hakkab mõjutama teie igapäevaseid tööoperatsioone. Üks levinumaid vigu, mille arstid uue varustuse ostmisel teevad, on see, et nad ei aruta uue tehnika integreerimisvõimalusi koos meeskonnaga. Seega enne, kui asute midagi ostma, istuge oma meeskonnaga maha ja töötage välja strateegiline plaan. Ühisel koosolekul püüdke selgusele jõuda järgnevas:
Pärast nende strateegiate määratlemist, saab meeskond otsustada, milline süsteem on neile parim. Pärast süsteemi välja valimist tuleb kaaluda selle asukohta ja kasutusviisi.
Koha valikHoolimata sellest, millist süsteemi te kasutama hakkate, tuleb veidi tööruumides ringi vaadata ja uurida, kuidas uus süsteem hakkab teie tööoperatsioone mõjutama. Näiteks, kui teie tööruumi(de)s on juba olemas arvuti(d), siis tasuks kaaluda sellist süsteemi, mis võimaldaks digitaalsed pildid salvestada kohalikku serverisse, kust iga tööjaam neid edaspidiseks vaatamiseks ja töötlemiseks kasutada saab. Üks digitaalse radiograafia eeliseid on see, et ta aitab patsiendil paremini mõista ravi vajadusi ja võimalusi. Samal ajal vähendab see arusaamatusi, mis võivad tekkida, kui valmis pildid saadetakse patsiendile koju peresiseseks arutamiseks. Seetõttu peaks piltide vaatamiseks vajalik monitor olema kättesaadav kõigis tööruumides, kus tuleb patsiendiga suhelda. Kui olete otsustanud osta eraldi liikuval alusel asuva süsteemi, tuleb kaaluda teisi tegureid. Sellise variandi ühe eelisena saab teda hõlpsasti liigutada ühest hambaravi kabinetist teise. Erinevalt arvutivõrguga süsteemidest, saab siin kujutisi salvestada lahusoleva tarkvara abil keskarvutisse. Kui pilte ei laadita mitte keskarvutist, on võimalik neid vaadata vaid liikuval alusel asuva süsteemiga. Kuna selline süsteem on väga mobiilne, vajab selle integreerimine eelnevat töö planeerimist. Korraliku plaani puudumisel võib süsteemi otsimisest kujuneda lõputu jooksmine. Teisisõnu - üks töökaaslane märkab antud varustuse kasutamise vajadust ning tormab aparaadi otsinguil mõttetult mööda asutust. Selle vältimiseks, tuleb teha eriti hoolikas plaan, et kindlustada vajalike sensorite ja aparatuuri valmisolek enne, kui patsient koha sisse võtab. Selline planeerimine on soovitatav teostada hommikusel arutelul, mille käigus pannakse paika, kes ja milliste patsientide korral sel päeval süsteemi vajab.
Alustage õigest otsastKui tuleb hakata uut süsteemi integreerima olemasolevatega, on kõige parem teha seda aegamööda ja läbimõeldult. See annab meeskonnale aega kohanemiseks ning uue süsteemi paremaks tundma õppimiseks, enne kui vanadest täielikult loobutakse. Kaks sobivamat ala, kus alustada uue süsteemi katsetamist, on kiireloomulised patsiendid ja suuhügieeniga seotud pildid. Kiireloomuliste patsientide korral räägib sellise süsteemi kasuks asjaolu, et pildid valmivad väga kiiresti ning patsient saab näha olukorda mitmekordselt suurendatuna. Selline õpetamine on tunduvalt tõhusam kui üksik väike periapikaalne film. Suuhügieeni poolelt räägib asja kasuks see, et pilte saab mugavalt säilitada kronoloogilises järjestuses, kusjuures piltide kvaliteet aja jooksul ei lange. Kui saadud pilt pole mingil põhjusel sobiv, on võimalus kiiresti teha uus ülesvõte. Selline tehnoloogia võimaldab mugavalt pilte kataloogist otsida, suurendada ja töödelda. Järgmine sobiv ala uue süsteemi rakendamiseks on endodontia. Kliinilisest seisukohast muudab digitaalne radiograafia endodontilise ravi tunduvalt efektiivsemaks. Ülesvõtte ilmutamiseks ei kulu aega ning protseduuri käigus tehtavad pildid saab kohe üle vaadata ning vajadusel uuesti teha. Endodontilises teraapias tavaliselt esinevad viivitused kahanevad uue süsteemiga tühisteks. Sageli peab alustama arst filmi valmimise ajal juba uue patsiendi läbivaatust, et mitte aega raisata. Veidi aega kulub ka valminud filmi asetamiseks valgusekraanile. Digitaalne radiograafia kaotab selle nõrga lüli raviprotseduuride ahelast. Meeskonna professionaalsuse kasvades saab digitaalset radiograafiat integreerida juba restoratiivses ravis ja teatud prostodontiliste tööoperatsioonide juures. Selle süsteemi kasutamisel saab meeskond ääresulgu kontrollida enne tsementeerimist või kinnitamist (bonding). Tsementeeriva ja kinnitava aine ekstrusiooni on võimalik kiiresti ja lihtsalt lokaliseerida ja eemaldada juba enne patsiendi vabastamist. Digitaalset radiograafiat saab edukalt kaasata ravidiagnostikasse, implantoloogiasse ja suukirurgiasse. Nagu ka intraoraalse kaameraga, saavad hambaarstid digitaalse radiograafia abil pakkuda paremat ravi, kuna neil on võimalus näha situatsioone, mis varem olid paljale silmale raskesti märgatavad või nähtamatud. Digitaalse radiograafia üks paljukiidetud eeliseid on võime edastada kujutisi elektrooniliselt, näiteks kindlustusfirmadele või arstidele, kelle juurde patsient edasi suunatakse. Kuigi selline kujutise edastamisviis on paljutõotav, on ka siin teatud piirangud. Paljud kindlustusfirmad ei saa selliseid kujutisi vastu võtta, kuna neil puudub vajalik aparatuur. Kujutiste edastamiseks sobib kõige paremini Internet, kuna üha enam spetsialiste omavad sellele ligipääsu. Seega on taolise süsteemi omamisel vajalik ka Internetti ühendumise võimalus. Et aga muuta teie digitaalne radioloogiline süsteem maksimaalselt efektiivseks, investeerige korralikku printerisse, mis suudab väljastada foto-kvaliteediga pilte. Digitaalset radiograafilist tehnoloogiat ümbritsev elevus viitab sellele, et üha rohkem arste hindavad selle kasulikkust. Selle tehnoloogia juurutamise algusaegadest peale on nähtud mitmeid tarkvaralisi uuendusi ning sensoreid, kusjuures hinnad on pidevalt langenud. See tehnoloogia on läbi teinud tõeliselt murrangulise arengu - esimesed sensorid olid 11,4 mm paksused (Tänapäeval on sensori keskmine paksus ca 10 korda väiksem - Toim). Digitaalne radiograafia on tulnud, et jääda. Korraliku planeerimisega saate te kindlustada selle eduka kasutamise oma praktikas. * * * Lühendatult ajakirjast "Dental Practice & Finance" May/June 1999 |
| Väljaandjad: EHTL ja EHL | |||