Hammas Üldinfo Arhiiv
Tellimine Otsing Lingikogu
Avaleht Hammas 2000-1 (märts)
SELLES NUMBRIS
Eesti hambaravialast Statistikat
Hambaravi profülaktika Rootsi moodi
Kuidas osta digitaalset radiograafiat
Hambakaitse ennetab vigastusi
Hambaarstide teadmised kõrgtehnoloogiast kasvavad 
Kullast silla asemel kasutati klaasfiibriga tugevdatud silda
Hiv nakkusega patsiendi ravimisest keeldumise põhjused
HIV-nakkusega patsiendi raviplaan ja edasine hoolitsemine
Olulised aspektid kaasaegsete hambaravimaterjalide kasutamisel - 1. osa
KÕIK NUMBRID
Hammas 2006-1 (märts)
Hammas 2005-3 (detsember)
Hammas 2005-1/2 (august)
Hammas 2004-3 (detsember)
Hammas 2004-2 (august)
Hammas 2004-1 (märts)
Hammas 2003-2 (detsember)
Hammas 2003-1 (märts)
Hammas 2002-3 (detsember)
Hammas 2002-2 (august)
Hammas 2002-1 (märts)
Hammas 2001-2 (detsember)
Hammas 2001-1 (märts)
Hammas 2000-4 (detsember)
Hammas 2000-3 (august)
Hammas 2000-2 (mai)
Hammas 2000-1 (märts) 
Hammas 1999-4 (detsember)
Hammas 1999-3 (august)
Hammas 1999-2 (mai)
Hammas 1999-1 (märts)

Hambaarstide teadmised kõrgtehnoloogiast kasvavad

Andrus Riim, ajakirja "Hammas" toimetaja

Seoses praktiseerivate hambaarstide üha suureneva huviga õppida kasutama arvutite, laserite, õhkabrasiooni, digitaalse radiograafia ja interaktiivsete harivate süsteemide võimalusi ja potentsiaale, kindlustavad uued tehnoloogiad USA hambaravis end üha tugevamalt.

USA praktiseerivate hambaarstide seas juhusliku valiku põhimõttel läbi viidud küsitluse kohaselt jätkub hambaarstide seas üha uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, et parandada patsiendi eest hoolitsemist ning suhtlemist, kuid ka operatsioonide efektiivsust. Uute ja esile kerkivate tehnoloogiate kohta esitatud küsimustele antud vastused peegeldavad hambaarstide suurt erialast huvi käesoleval ajastul esile kerkinud elektrooniliste, komputeriseeritud ja digitaalsete seadmete ning meetodite vastu.

Tiivustatuna personaalsete ja professionaalsete arvutialaste rakenduste kiirest arengust ning visuaalsusele orienteerunud patsientide arvu kasvust, kaasavad USA hambaarstid praktikasse üha uusi tehnoloogilisi komponente. Skeptikud, kes kunagi rõhutasid, et intraoraalsete kaamerate ja arvutite kasutusele võtmine hambaravis kukub läbi kõrge hinna ja piiratud kasutusalade poolest, peavad nüüd oma erialased veendumused ümber hindama.

Hambaravikabinettide varustatus arvutitega on Ameerika Ühendriikides üldlevinud, ulatudes ligi 90%-ni, kuna enamik (kui mitte kõik) arste peavad seda tööoperatsioonide teostamisel hädavajalikuks vahendiks. Pealegi kasutab enamik (80%) hambaarstidest personaalarvutit ka kodus. Koduarvutit omavate hambaarstide seast 75% kasutab seda isiklike äritehingute teostamiseks, 64% enese harimiseks, 62% teatmematerjalina ning 50% praksisega seotud äritegevuseks.

Ka Interneti kasutamine on kasvanud: koduarvuti omanike seast 64%-l on olemas Internetiühendus, 69% neist on kasutanud selle abil on-line teenuseid ja/või otsinud Internetist hambaravialast infot. Praktilise töö käigus kasutab arvutit 67% vastanutest, neist 27% Internetti ühendumiseks, kellest omakorda 2/3 otsivad Internetist erialast infot.

Vaid üksikud hambaarsti elukutse ja hambaravitööstusega seotud visionäärid on osanud ette näha intra- ja ekstraoraalsete kaamerate kasutuselevõtu fenomenaalset kasvu. Selliste süsteemide omamisest ja kasutamisest on teatanud üle 40% küsitletutest, mis annab märku sellest, et intra- ja ekstraoraalsed videokaamerad on ühed mõjusamad vahendid patsiendi harimisel, suu läbivaatusel, diagnoosimisel ja ravimisel. Kuni siiani avastavad hambaarstid selliste kaamerate üha uusi kasutusvõimalusi - seda mitte ainult patsiendi harimisel ja temaga suhtlemisel - vaid ka diagnooside panemise ning ravimise edendamisel visualiseeriva vahendina.

Suurt soovi patsiendi veelgi efektiivsema ja laiaulatuslikuma harimise ning temaga suhtlemise vastu näitab huvi interaktiivsete CD-plaatide juurutamise suhtes, mis võimaldaksid arstil ja patsiendil keskenduda konkreetsele raviprobleemile, kui patsient istub hambaravitoolis, on lihtsalt konsultatsioonil või ooteruumis. Alates 1995 aastast on huvi selliste interaktiivsete süsteemide vastu kasvanud 150%. Kui 1995 aastani oli selliseid süsteeme vaid 6 protsendil vastanutest, siis 1998 aastal oli see osa kasvanud 15 protsendini.

Ka teised uued tehnoloogiad näitavad suurenenud huvi ja kasutamist. Kui ka mõni veel peab digitaalset radiograafiat vähest kasutust leidvaks ning aeglaselt arenevaks kategooriaks, siis sellest sõltumata on see kõige rohkem huvi äratav kategooria (55%) ning 54% vastanutest võtaksid selle kohe kasutusele, kui hind poleks määrav. Digitaalset radiograafiat kasutab 4% küsitletutest, kusjuures see osa on kasvanud 300% ühe aastaga.

Laserid on olnud hambaravis kasutamiskõlblikud juba aastaid, kuid on olnud kättesaadavad vaid vähestele - kuigi lasereid kasutab vaid 3% vastanutest, on aasta jooksul toimunud 50%-line tõus. Siiski tunneb selle tehnoloogia vastu huvi 29% vastanutest. Üha suurem osa praktiseerivatest hambaarstidest on teadlik laserite efektiivsusest kõvakudede töötlemisel, hammaste valgendamisel, pehmete kudede protseduuridel ning valgustundlike komposiitmaterjalide polümeriseerimisel. Huvi laserite kasutamise vastu kasvas, kui USA valitsuse Toiduainete ja Ravimite Amet, mis kontrollib turustatavaid meditsiinilisi (sh hambaravis kasutatavaid) seadmeid ja materjale, andis firmale Premier Laser System heakskiidu kõvakudede protseduurideks mõeldud laserile Centauri Er:YAG. See oli laser, mis Ameerika Ühendriikides sai esimesena ametliku loa kasutamiseks hambaravis kõvakudede töötlemisel.

Ameerika Ühendriikides pakub hambaraviteenust enamasti erahambaarst, kes omab või on seotud hambaraviasutust omava isikuga, ning kelle majanduslik ellujäämine sõltub võimest juurde meelitada uusi ja säilitada olemasolevaid patsiente. USA hambaarstid püüavad patsiente harida - harjutada neid järjepideva hammaste eest hoolitsemise vajadusega, anda teadmisi taastava ja kosmeetilise hambaravi võimalustest, ka neist, mida ei hüvita eraisiku hambaravikindlustus. Tähtsat osa patsiendi meelitamisel "eelistatud" hambaraviprotseduuride juurde ja seega hambaarsti sissetulekute suurendamisel etendab patsiendi efektiivne harimine. Seetõttu on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud interaktiivsete CD-süsteemide osa hambaravialase info kandjana. Need süsteemid võimaldavad selgitada spetsiaalselt patsiendi raviga seotud või tema poolt tõstatatud teemasid ning anda efektselt infot otse hambaravitoolis.

Nagu eelpool öeldud, sisaldas uurimus ka küsimust "tehnoloogia soovide nimekirja" kohta. Küsitluse korraldajate arvates poleks olnud sobiv küsida hambaarstidelt otse, millist konkreetset seadet nad endale sooviksid, kuna see oleks olnud osaliselt paljastav. Küsimus sõnastati järgmiselt:

"Kui Teil oleks TASUTA võimalus kaasata oma töösse suvalised kolm kõrgtehnoloogilist seadet, mida Te veel ei kasuta, mis need oleks?"

Uue tehnoloogia soovide nimekiri

digitaalne radiograafia 54%
õhkabrasiivne kaviteedi prepar. süsteem 32%
häälele reageeriv patsientide andmebaas 29%
intraoraalne videokaamera 27%
interaktiivne patsienti hariv süsteem 23%
laser kõvakudede protseduurideks 23%
arvutivõrku ühendatud arvutite süsteem 21%
kosmeetilised kujutissüsteemid 21%
laser hammaste valgendamiseks 11%
ravilaser 10%
kirurgiline/endodontiline mikroskoop 10%
registratuuri arvutisüsteem 9%
laser pehmete kudede protseduurideks 8%

Andmete kokku võtmisel selgus, et vastajad eelistasid kõrglahutusega visuaalseid seadmeid, mis aitaksid edendada patsiendi ravimist, patsiendi ja arsti vahelist arusaamist ning annaksid nende hambaravile konkurentsivõimelise eelise teiste omataoliste seas. Soovide nimekirjas olnud kuus esimest nimetust keskenduvad eriti patsiendi ravile ja kommunikatsioonile: digitaalsed radiograafilised süsteemid, õhk-abrasiivsed kaviteedi prepareerimise süsteemid, intraoraalsed videokaamerad, interaktiivsed patsiendi harimise vahendid ning laserid kõvakudede töötlemiseks.

Uue tehnoloogia kasutuselevõtu kasv 1995-96

digitaalne radiograafia 300%
õhkabrasiivne kaviteedi prepar. süsteem 150%
interaktiivne patsienti hariv süsteem 150%
tööarvuti koos CD-ROMiga 84%
häälele reageeriv patsientide andmebaas 80%
koduarvuti koos CD-ROMiga 57%
dentaalne laser 50%
koduarvuti isiklik kasutamine 44%
intraoraalne videokaamera 33%
Interneti kasutamine 25%

Nende erinevate tehnoloogiate elektrooniline integreerimine on küll esialgu "tulevikumuusika", kuigi tegelikult saab kõiki arvutil baseeruvaid tehnoloogiaid kasutada hambaraviasutuse tsentraalse arvutivõrgu abil. Siiski võib mitmesuguste tehnoloogiate praktiline integreerimine hambaravikabinetti saada reaalsuseks. Tegelikult on kõigil tehnoloogiatel, mida saab kokku võtta sõnadega "uus" või "esile kerkiv", potentsiaal edendada hambaravi efektiivsust ja seega, laiemas mõttes - parandada hambaravis nõutavat kvaliteeti. Kõik need tehnoloogiad nõuavad tänapäeva praktiseerivatelt arstidelt hambaravialase hariduse edasi arendamist ja/või pakuvad vahendeid õppimiseks, et ennetada erialaste teadmiste aegumist.

Refereeritud ajakirjast Dental Products Europe


Väljaandjad: EHTL ja EHL